Tallinnast pidime ära sõitma kell 16:15 Eesti Õhuga. Lumetormi tõttu Londonis lükati aga lend edasi ja alustasime oma reisi lennujaamas istudes. 3 esimest ootesaalis veedetud tundi möödusid kiirelt restoranis tasuta õhtusöögikuponge kasutades.
Ees ootas ööbimine Gatwicki lennujaamas. Peale meie oli seal ka palju teisi inimesi, kes pinkidel tukkusid. Kui poleks pidevalt valjuhääldist turvalisuse teadet karjutud, siis oleks täitsa mõnus olnud. Aga kuna inimene harjub kõigega, siis suutsin poole tunni kaupa isegi uinuda. Kell 6 hommikul läbisime check in-i ja peale seda läks ainult hullemaks. Sest ka meie lend Etihad´iga Abu Dhabisse lükati edasi. Ja nüüd oli juba väsimus võimust võtmas ning väga raske silmi lahti hoida. Aga tukkuda ka ei saanud, pidime pingsalt jälgima infot monitorilt, et lendu mitte maha magada.
Kui lõpuks 3 tunni pärast lennukisse saime, siis toit ja teenindus olid väga head. Samuti oli lennuk ilus ja suur ning igaühel oma valikuga meelelahutuskeskus. Arvasime, et nüüd on jamad läbi ja saame viperusteta edasi, kuid selles me eksisime. Abu Dhabis toimus ümberistumine. Uus lennuk ruleeris juba õhkutõusmisraja poole, kui mootorid seisma pandi ja selgus, et lennukil on katki rihm. Selle paari tunni jooksul, millal lennukit parandati, istusid inimesed oma kohtadel ning ootasid. Remont õnnestus hästi sest nüüd vedas lennuk meid Bangkokini ilma viperusteta.
Esmamulje uuest lennujaamast oli hea. Palju suuri klaaspindu tekitas õhulise ja avara tunde. Aga mis meile olulisem, oli viisa saamise süsteem. Pildid olid meil kaasas ja rahavahetus sealsamas. Paari minutiga oli viisa passis ja 10 minutiga olime ka migratsiooniametnike järjekorra läbinud. Expressbussid väljusid terminali eest ja infolauast anti kaart ning juhatati õige bussiliini peale. Hind 150 THB Khao San Roadile. Taksopeatus asus ka kohe bussipeatuse kõrval mis küll seekord jäi meist kasutamata.
Kokkuvõttes alustasime teekonda 8.veebruaril kell 15 Tallinna lennujaamast ja hotelli Bangkokki jõudsime 10.veebruaril kell 12.00 kohaliku aja järgi. Tegelikult olime teel 41 tundi. Pole siis ime, et voodit nähes vajusime nagu notid ja peavalu kestis veel peale ärkamistki. Aga loodame, et asi on seda väärt.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment