Trati jõudsime pimedas. Minibuss viis meid suurde ja uhkesse bussijaama, mis asus tavapäraselt linnast eemal.
Seekordseks üllatuseks ei olnud näha ühtki taksot ega öömaja pakkujat. Jalutasime bussijaamast välja ja jäime arutlema, mida nüüd edasi teha ja kuhupoole minema hakata. Meie kõrval seisatas kohalik tädi, kes hakkas uurima, mis meil plaanis. Talle endale oli õde autoga järele tulnud ja lahkelt pakkus ta meid linna sõidutama. See oli ainus kord, kus meile tasuta transporti pakuti. Ühtlasi näitas ta meile ära, kus peatuvad Koh Changi sadamasse viivad kastiautod, kus asub toiduturg. Viis meid ühe pimeda ja kitsa tänava otsani, kust edasi algas külalismajade rajoon. Väga armas ja lahke tädi oli, aitäh talle selle eest!
Turistide geto asus jõe äärses kvartalis, kus kitsaste tänavate rägastikus erinevad öömajad. Euroopalikust kivimajast kuni puukuurini. Väikese jalutuskäigu kaugusel leidsime peatänava koos supermarketi ja turgudega. Ööturul võib maitsta tõeliselt head õhtusöögivalikut väga väikese raha eest. Turgude ümbrusesse on koondunud erinevate kastiautode peatused. Trati kasutatakse palju transiit peatuspaigana. Inimesed on siin lahked ja igal sammul juhatatakse sind rõõmsalt, kui vajad abi.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment