Wednesday, July 25, 2007

12. SIHANOUKVILLE – VALGETE LIIVARANDADE PARADIIS

Sihanoukville (tõlkes: kuningas Sihanouki küla) kesklinnas asuvad turuplats, pangad, poed ja taksopeatus. Ülejäänud linnake jaotub laiali erinevate randade vahel. Et kõike ise üle vaadata näha, rentisime 125-se Honda 4 dollari eest päevas. Pass võeti tagatiseks ja juhilubade olemasolu ei huvitanud kedagi. Tõeliselt mõnus kihutada kahekesi kaljudest üles ja alla, saadetuna helesinisest merevaatest. Varahommikust kuni hilisõhtuni sõitmisele kulus bensiini 2 dollari eest 2 liitrit.

VICTORY BEACH – on rahulik ja turiste ei olnud siin palju. Kuid hooaeg on lõppemas ja paar nädalat tagasi võis olukord erineda. Rannalt leiab varjud, toolid, mõned restoranid ja kaubitsevad kohalikud. Saab omaette rahulikult toolis vedeleda ja laevu vaadata. Pisut eemal asub sadam, kuhu pidevalt mõni alus minemas või tulemas. Ujuda on hea, sügavaks läheb kiirelt, pikalt kõndima ei pea. Midagi eriti maalilist pole (palmide ja muu taolisega oleme juba selle aja peale harjunud ka) vaid valge liiv ja sinine meri ning taamal paistmas kaljusaarekesed. (Eestist tagasi vaadates tundub muidugi oluliselt erilisem ja eksootilisem)
Victory Beachi juurde kuulub Weather Hill Station – ilmajaam kalju otsas. Lisaks ilmaennustustele leiab siit paari tänava jagu odavaid öömaju ja erinevaid baare, restorane koos ööeluga. Selline Khao San Roadi tegelaste peatuspaik. Ja raju pidutsemiskoht koos Kambodza kõige odavama alkoholiga. Paar kallimat hotelli asuvad kalju all ranna kõrval ning väikseid bungalowd paiknevad mäe küljel, otse randa viiva tee kõrval. Mäe all kõrgub Võidu monument ja mäe otsas Iseseisvuse ausammas, mille kõrvalt viib väike jalutuskäik templi juurde. Jalutada on muidugi raske, sest Kambodzale omaselt tülitavad igal sammul transporti pakkuvad motomehed. Mootorrattad on ka ainuke viis siin ringi liikuda. Kesklinnas pidi olema ka 1 tuktuk, mis ilmselt on siinne tulevik. Kõige lihtsam on omale kahe peale rentida ratas ja sõita läbi kõik rannad ning valida omale parim. Nagu ikka pakuvad külalistemajad kõike: erinevaid tuure nii maal kui merel, bussi- ja laeva pileteid, liiklusvahendeid, rõivaid, toitu.

INDEPENDENCE BEACH kuulub hotellile ning tee sinna on tõkkepuuga suletud.

SOKHA BEACH on samuti suures osas hotellikompleksi territooriumil. Ühes otsas sai siiski vabalt randa minna, kus tegemist oli tõeliselt ilusa valge liiva ja sinise veega rannaga. Tõsi, selles avatud osas oli kohalike poolt palju prügi loobitud, puudusid rannatoolid ning varjud.

SERENDIPITY JA OCHHENTEAL BEACH on siis need põhilised, kuhu koondunud restoranid, kaubanduse letid, turistid. Rannad ise ei kujuta endast midagi erilist. Liivasel merepiiril seisab restoran restoranis kinni. Kaua siin ei viibinud, sõitsime edasi rahulikumaid paiku avastama.

OTRES BEACH on kaardil viimane ja tõeliselt kaunis ning vaikne paik. Liivariba lebab mere ääres nii pikalt kui silm ulatub vaatama. Siin leidub ka restorane ja rannatoole, kuid mitte pealetükkivalt merepiiril, vaid pisut diskreetsemalt sammukese eemal. Siit leiab soovi korral täiesti inimtühje rannalõike. Mootorrattaga on võimalik sõita merepiirini. Miinuseks siin asjaolu, et väga ranna lähedalt möödub suur punase liivaga kaetud maantee, kus iga auto möödumisel kerkib üles tolmupilveke. Nägin siin sõitmas ka veoautosid. Päris ranna lõpus küll pöörab tee eemale ja seal on ka selle poolest rahulikum.

PREK TRENG BEACH asub Sihanoukville servas, sadamast ja kaluriküladest edasi. Siin on kummaliselt inimtühi aga hingematvalt ilus paik. Tegelikult see nagu polegi rand, sest siia on küll ehitatud betoonist varjualused, kuid puudub kaubandus või muu elu. Vaid üksikud kohalikud kalastamas ja ujumas.

HAWAI BEACH asub kohe Victory Beachi kõrval, vaid mõned kivilahmakad eraldamas. Hetkel oli seegi rand inimtühi, sest kohe liivariba kõrval käis hiigelsuurel krundil ehitustegevus. Kerkimas terve kvartali suurune hotellikompleks. Selle valmimisel suletakse ilmselt ka rand. Hawai Beachi lõpust leidsime väikse eraldiasuva rannasopi, kus näha puhkamas vaid kohalikke. Siit saab lihtsalt rentida paate, et sõita saartele. Mereandide restoranid pole nii uhked kui mujal, kuid toit maiteb sellevõrra paremini. Kõik need värsked mereannid võid lasta oma silmade all küpsetada just Sulle sobival viisil.

Victory rannal saime tuttavaks Lindaga, kes spetsialiseerunud vanemate meeste eest hoolitsemisele. Tegi neile massaazi ja toitis puuviljadega. Puuviljad maitsesid imehead. Eriti mõnus on süüa rannatoolis lebades, kui keegi otse su kõrval neid jooksvalt puhastab ja suhu pistmiseks parajateks tükkideks lõigub. Õnneks tegi Linda meile erandi ja teenindas oma püsiklientide, vanemate härrade vahele ka mind. Ei hakka siinkohal meelde tuletama jutte puuviljade pesemisest või muudest hügieeninõuetest. Ei lasknud taolistel mõtetel head isu rikkuda.

Sõpradeks saime ka 3 kohaliku tüdrukuga, kes turistidele maniküüri, pediküüri, depilatsiooni käepaelu ja ehteid pakkusid. Kaks neist käisid koolis ning said rannas töötada vaid pool päeva aga kolmas, pooleldi hiinlnna, oli juba vanem (22), kodus ootamas väike poeg. Esimestel päevadel me kauplesime nendega niisama ja lasin oma varbaküüned korda teha. Aga hiljem jutustasime niisama ning mängisime trips-traps trulli. Jagasid meiega oma toitu ja mängisime koos koerakutsikaga. Neil oli huvitav viis jalgadelt karvu eemaldada. Jämeda niidi ühte otsa tuleb hoida hammaste vahel, teist otsa teatud viisil keerutades jäävad karvad keerdude vahele. Tulemus olevat väga efektiivne ja kauakestev. Minu hinnangul ka kole valus.

Igal õhtul käisime kohvi joomas ja vestlemas Khmer Gourmee Cafe´s, mida pidas ameeriklane Sam koos partneri ja tüdruksõbraga. Ameeriklase vanaema oli olnud leedukas ja eesti asukohast oli ta teadlik. Kurtis, et hooaeg on läbi ja turistid otsas. Ainsana külas kasutas ta espressomasinat ja tõelisi kohviube. Lisaks küpsetas ise imehead värsket õunapirukat.

No comments: